Kopin jälle siia jutu, mis Delfisse saatsin- lühike ülevaade, kuidas meie armas remont siis läks.

NaNoWriMo läks, nagu arvata oligi, sain vaid paar tuhat sõna kirja, neist enamus kah oma kolumnide ja blogidega kokku arvestades. Ega paremat tulemust oleks üllatav olnud oodata ka 🙂

Nüüd ei muud, kui asjad pakkida ja Itaaliasse… pizza ja pasta ootavad 🙂

************************************

Remont Hollandi moodi: ela vahepeal, kus tahad!

Eelmisel korral kirjutasin oma kolumni korteris, mis oli mõeldud meile vahepeal „elamiseks“. Kaks nädalat oli meie kodu üks suuremat sorti segadus, sest korterit rentiv firma hakkas lõpuks ometi kauaoodatud-kaualubatud elamise renoveerimisega pihta. Ja kuigi nüüdseks on remont lõpuks möödas, siis kõik, mis sellega kaasnes, oli ikka üllatav küll. Ja paraku mitte positiivses mõttes. Poleks uskunud, et siin niimoodi asju aetakse ja inimesi koheldakse.

Korra olen ka Eestis üle elanud väiksemat sorti renoveerimise üürikorteris- ajast ja arust radiaatorid vahetati uute vastu. Palju ma sellest ei mäleta, aga üldiselt oli asi järgmine: anti teada, millal täpselt radiaatorite vahetus toimub, kuupäevadest peeti kinni ja paluti kellelgi päeval kodus olla. Ja kogu lugu. Ei pidanud me elamisest välja kolima ega oma mööblit ei-tea-kuhu lükkama. Tookord oli mul üldse ühtedele suvepäevadele minek, seega oli toonase abikaasa ema meil korteris ja vaatas, et kõik toimuks nii, nagu lubati. Töö tehti ära ja korras.

Siin levisid kuuldused majade soojustamisest ja küttesüsteemi uuendamisest juba aastaid. Mina olin muidugi elevil keskkütte teemal: seni meil seda polnud ja talved tuli üle elada elektriradiaatori kõrval istudes. Sügisel selgus siis tõsiasi: remondiga alustatakse novembris-detsembris ja mida kõike elamises tehakse, sai vaadata näidiskorteris. Ja mida me nägime, oli muljetavaldav- uhke küttesüsteem, uued laed, uus vannituba, uued aknad ja uksed. Uut kööki lubati ka, aga mitte igasse elamisse: meie korteris on viis aastat tagasi alles köök uuendatud. Aga ega meie köögil midagi viga ka ole. Mehevenna köök vajas aga hädasti uuendamist- suvel korraldas kogemata mu kohmakas abikaasa seal korraliku veekahjustuse.

Samuti lubati, et see sama näidiskorter saab olema meile rahulikuks puhkekohaks seni, kuni oma kodus puurimine ja tolmutamine käib. Olemas oli köök ja vannituba nendeks päevadeks, kui kodus gaas või kanalisatsioon veel ühendamata on. Algus oli paljutõotav. Nii ootasime detsembri algust, mil siis lubatud remont meie kodus algama pidi.

Detsembri algusest sai üllatuslikult aga ilma igasuguse teatamiseta novembri algus. Naabritelt kuulsime, millal nende elamises remont algab ja nii tuli asjameestelt küsida, millal meie kord on. Selgus, et aega oli kõigest nädal. Selle ajaga tuli niipalju asju pakkida, kui võimalik ja need kõrvaltänava konteinerisse tassida. Meie tänava konteinerid olevat väidetavalt juba kõik hõivatud olnud. Samuti väideti korduvalt firma poolt, et vabalt saab remondi käigus kodus endiselt edasi elada. Pisut tolmune küll on, aga kõik eluks vajalik lubati igaks õhtuks taastada.

Tegelikkuses oli asi aga hoopis teine. Juba esimesel päeval kisti kõik laed maha, müra ja segadus oli taevani ning remondi ajal kodus elamisest ei tasunud unistadagi. Mees ööbis oma ema juures, mina vahelduva eduga ka seal, aga enamuse aja eelistasin asenduskorteris olla.

Ega sealgi elu palju parem olnud- töömehed kasutasid seda korterit samuti, et vett ja elektrit kasutada. Ühtlasi algas nende tööpäev kell 7.00 ning lubatud rahust ja vaikusest oli asi kaugel. Samuti minule igapäevaselt vajalik internetiühendus puudus ning korduvatest lubadustest hoolimata seda kahe nädala jooksul korraldada ei õnnestunud. Televiisor näitas vaid kolme kohalikku kanalit (üks neist oli lastele mõeldud), diivan oli piisav, et seal vaid istuda ning kuigi köögis olid kõik söögitegemiseks vajalikud asjad olemas, ei olnud seal ometigi potte-panne ega külmkappi. Nii sai suuremas koguses rämpstoitu ja kiirnuudleid söödud ning mitmed ööd põrandal joogamati peal magatud. Õnneks teisel nädalal sain ühelt kaastundlikult naabrilt laenuks kokkupandava voodi ja külmiku.

Töömehed imestasid, et miks me üldsegi hotelli ei lähe? Sellises segaduses ei saa ju elada. Üks räpakas naaber saadetigi rendifirma kulul puhkusele- kõik ikka selleks, et see seapesa, kus ta elas, korda teha. Ta ilmselt keeldus ise seal lillegi liigutamast. Teised, korralikud elanikud, pidid ise vaatama, kuhu minna. Kui kella 7.00-16.00 ajal oli tänav täis tolmu, autosid ja lakkamatut lärmi, siis ülejäänud aja oli tänav peaaegu inimtühi. Vähemalt oli kõigil, kuhu remondi ajaks minna.

Õnneks sai see kaks nädalat kiiresti läbi ja siis tuli jälle oma asjad tagasi koju tassida ning elamine korda teha. Ja remondi tulemuseks võime öelda: häid asju on rohkem, kui halbu asju. Jah, on küll korralik keskküte, ilus ja särav vannituba, uued soojapidavamad aknad, kaks uut panipaika ja kaunid laed. Aga samas on ka ärakraabitud köögimööbel (millegipärast ei vahetatud ka mehevenna veekahjustusega kööki, kuigi lubati), seintes mõrad, katkised elektripistikud, siit-sealt rikutud magamistoa põrand ning veekahjustusega elutoa põrand. Selline on siis remont Hollandi moodi.

Ühtlasi on ka selgunud, et selline üüriliste kohtlemine polegi üldse seaduslik ning kortereid üüriv firma soovib asju paremas valguses näidata, kui see tegelikkuses on. Igatahes üks naabritest on juba juristiga nõu pidanud ja seadusesilm olevat lugu kuuldes kohe särama löönud. Remont on läbi, aga kõik sellega seonduv veel mitte. Vähemalt on keskküte majas ja tuba soe.