Eile oli jälle see “kuu teine pühapäev”, kus ma ilma nurisemata kell 8.00 üles ärkasin (kuigi magama sain alles kell 2.00, sai ühe tuttava sünnal käidud) ja Gouda poole end asutasin. Sest ees ootas kaks vahvat asja: jõuluteemaline koolipäev ja pärast raamatupoe külastamine Amsterdamis. Whoop whoop!

Koolipäev ise oli kiire ja tegus: ma ei jõudnud hollandi keele vestlusgruppigi, sest lapsi oli ikka mõnusalt palju ja piparkookide kaunistamine võttis oma aja. Ma siis proovisin kah, elus e-s-i-m-e-s-t korda!!!! Ausalt! Mu lapsepõlv oli selles osas kuidagi nukker, et piparkooke tegime harva (sest puupliidi ahi kõrvetas kogu aeg kõik piparkoogid parajateks kamarateks) ja veel vähem oli minu lapsepõlves glasuuri võimalik poest osta. Ja nii see läks ja mul oli alati nii kurb meel, et meie kodus kunagi värviliste glasuuridega piparkooke ei tehtud ja teiste kodudes tehti… ja lõpuks ei tehtud meil isegi niisama piparkooke (noh, ikka see paganama ahi). Nüüd siis sain tehtud. Ja nagu pildilt näha, ega see olegi esimesel korral nii lihtne, kui tundub 🙂

Vestlesime ka pisut Hungari Eesti Kooli rahvaga Skype teel, neil oli samuti jõuluteemaline tund. Seejärel oli jõulukontsert koos jõuluvanaga ja ma sain ka kenasti paki. Ei mäletagi, millal viimati nii jõuluvana juurde sammuda tuli, et pakk kätte saada. No ilmselgelt olen ma tubli õpetaja olnud. Ja kuigi mind alati kiidetakse, et üldse viitsin sinna minna, siis tegelikult pole see üldse eriline viitsimine. Lähen hea meelega (isegi, kui tuleb kell 8.00 ärgata ja tunde rongis veeta), sest hea põhjus kodust välja saamiseks ning lisaks on seal mõnusad inimesed, kellega lobiseda. Nii mitmedki õpetajad ja lapsevanemad on headeks sõpradeks saanud ja see on ju eriti lahe, eks?

Grupipildi autor on lapsevanem Maria.

Järgmisel aastal hakkab kool olema vaheldumisi nii Goudas kui Amsterdamis, siis on veelgi lahedam ja põnevam. Sest kuna ma lähen alati päevapiletiga, siis saan ka pisut mujal ringi vaadata.

Nii ka eile. Eelmisel korral jäid mul paar raamatut kripeldama+tahtsin ka Waterstones raamatupoes uudistada (seal olid hinnad ikka samad, mis UK-s ja Iirimaal) ja läksin ja ostsin need siis ära. Sest lähiajal mul enda teada Amsterdami asja ei ole (järeldus: ma EI SAANUD seda ülilahedat ja kangesti soovitud töökohta, vohh: Nüüd on motivatsioon maas ja enesekindlus olematu…).