Ja ongi nädal puhkust möödas, nagu lipsti. Aga mõnus aeg oli ka, ei saa üldse kurta- tihe, kuid elamusterohke.

Esmaspäev, 7.märts. Päev algas tööl toredate üllatustega, küll ei toimind üks arvuti, küll ei funkand teine. Kella 14.26ni ei olnud kohe üldse raske aega surnuks lüüa. Ja oligi aeg bussijaama teele asuda: igatepidi tagumind aeg, sest tööl WCs oli vesi vahepeal otsa saanud… Läksin siis bussijaama, teel nägin ühte endist kummalist hollandi kolleegi, bussijaama ees üht teist rootsi oma, kes parasjagu oma vabal päeval vahitorne jagas. Igatahes sain tema haardest kiirelt minema, põhjuseks ikka, et “oih, bussile vaja jõuda”. Bussisõit alla 2 tunni Dublini lennujaama ootas. Lennujaamas selgus, et minu prinditud boarding passi ribakood ei meeldinud skännerile, nii pidin kiirelt uuesti Ruinairi klienditeenindusse minema ja uue boarding passi väljastada laskma. Aga kenasti oli aega, nii et polnud hullu. Jõin veel head kohvi ja avastasin lennujaama odavaid hindu. Jah, tax free asjad on tõesti odavamad, nii uskumatu, kui see ka pole. Lend ei hilinenud ja olingi nii kell 23.45 Zwolles. Mees lilledega (no ok, tegelt olid need kodus kraanikausis ootamas) oli ootamas.

Teisipäev, 8.märts. Kallis kaasa oli 2 päeva minu jaoks töölt vabaks võtnud, aga ma pidin ikka sõbranna juures ka käima, ega ma siis sõpru mehe pärast hülga. Nii käisin külas, ja õhtul mehega siis sushi restoranis, tähistasime varsti (27ndal) saabuvat 4nda aasta tutvumise aastapäeva ja sõime end nii kõriauguni, et viimased palad tuli salamisi kotti poetada. Muidu maksad lisaks. Ahjaa, perearstil käisin ka. Selgus, et see oli selline arst, kel läheb süda pahaks, kui peab küüsi maha võtma ja ütles, et tema soovitab oma patsientidele Biotexi. See on siis käsipesu pesupulber. Ja mul jäi suu lahti, sest kõlas umbes, et “ahh, mis? põletik ja küüneprobleem? Mr Propper on kõige parem ravim!” Pean tunnistama, et varba olemust tegi selle pesupulbrivann paremaks küll, aga siiski, Belfastis pean ikka operatsioonile minema, mul ei ole aega oodata, kuni see valu tegev küüs kord välja kasvab ja pesupulbrivannile lootma jääda.

Kolmapäev, 9.märts. Shoppamine ja teise sõpsi juures külaskäik. Esmalt siis otsin mehele hunniku toidu- ja muud vajalikku kraami (ühtlasi oli ilus ilm ja kõik Hollandi koduperenaised avastasid, et ohoo, peaks vist kevadpuhastust tegema. Sest poed olid rahvast täis ja pesuvahendeid osteti hulgim. Üks ostis paarikümne euro eest kraami, isegi uue mopi. Kui seda ka kodus pole, siis mis sul üldse on?) ja erinevat kassitoitu kah. Selgub, et need raisad on minu äraoleku ajal eriti pirtsakaks läinud, sama toitu 2 päeva järjest ei söö. Mina ostsin neile täpselt sama toitu tihti nädalate viisi ja noh, kui ei söönud, siis ei söönud, ega nad paremat ikka ei saanud. Tühi kõht on kõige parem kokk ja kolmandal päeval ikka näljaga sõid. Pärast käisin siis kiirelt mediteerimas ja õhtusöögil. Ja avastasin, et kui kaua rattaga pole sõit, siis jääb kann kangeks.

Neljapäev, 10.märts ehk siis päev, mida te jääte mäletama päevana, kus Meelike elus ESIMEST KORDA Rootsis käis. Lõpuks ometi pole ma enam viie viimase eestlase seas, kes seal käind pole. Ja mis eriti huvitav, ma olin LAUSA NÄRVIS enne sõitu, sellist pulli pole ammu näinud. No mul oli sellest imelik tunne, et pidin oma lennupileti kuskil poes välja printima, sest mees oskas oma printeri tööle viia. Sest, noh, KEEGI JU EI KASUTA SEDA. Ja kuigi ainsateks asjadeks hommikul nii kell 10.30 oli pilet printida ja küüned lakkida ja mul oli ikka tunne, et no üldse ei ole aega 🙂 Aga sai kõik kenasti korda, ja KLMi lennul isegi tasuta süüa-juua. Ruinairiga lendanule on see selline luksus. Kenasti siis Arlandast juba eelnevalt ostetud bussipiletiga kesklinna ja sealt siis umbkaudu ka õige suuna leidsin üles, hosteli, 6ne tuba, aga vaid 2 meest olid lisaks seal, asjad sinna ja edasi siis Rootsi Eesti Majja. Algas Üleilmne Emakeelepäeva Konverents. Esimese õhtu esimene, ööülikooli esineja oli Valdur Mikita. Sain tema raamatu “Lingvistiline mets” ostetud, gramm autot kah sisse ja oligi esimene päev möödas. Algus oli paljutõotav.

Reede, 11.märts. Päev algas mul kell 8 äratusega, siis üle tänava ühes kohvikus hommikusöök (hosteli omad said 10% alet), võiku ja kohv läksid maksma 65 SEK (kurss umbes, et 1EUR=10 SEK, nii hea arvutada), sain esimese ehmatuse, KUI KALLIS ikka Rootsi on (kuigi ilus ja puhas, ma pole nii nätsuvaba tänavaid veel näinud) ja siis oli paar minutit Eesti Koolini minna. Hosteli asukoht oli lihtsalt suurepärane. Ja siis oligi terve pikk päev, algul Eesti Koolis, siis Eesti Majas, sekka ka vastuvõtt Eesti Saatkonnas ja õhtuks veel Eesti Majja tagasi. Vahepeal olid ka teised 2 Eesti daami Hollandist saabunud, mina ja üks teine daam olime juba varem kohal. Majutuse võtsid nemad siis minu järgi hostelis, 2stes tubades. Aga üks daamidest siiski jäi hotelli ja nii sain mina lausa omaette toas olla, puhas luksus. Ja mul oli toas veel riiul ja peegel, mida kõrvaltoas ei olnud. Ja soe tuba oli ka, kohe mõnus soojas magada.

Laupäev, 12.märts. Päev algas kell 10 Daniel Tammeti loenguga. Tegu ÜLIpõneva inimesega (kirjanik, luuletaja, tõlkija, autist, teab peast pii komakohast 22000 arvu, ühtlasi näeb sõnu, tähti ja numbreid värvide ja kujuga). Ma olin temast kuidagi kaugelt kuulnud, aga noh, tema loeng oli selline, et oleks tahtnud öelda, et seltsimees kirjanikku meie oleme nõus kuulama tundide kaupa. Ta oleks võinud terve päeva rääkida ja ikka oleks küsimusi olnud. Lõunapausil (muideks, mõnusad eestipärased toidud olid, nt kartul hapukoorekastmega, kartulipuder kotlettidega jne jne) nägin, et üks meie eesti-hollandi daam oli end tema lauda sebinud, ma siis sujuvalt liitusin ka 🙂 Ühtasi sain teada, et tema silmis Meelike on tumesinine, Eenpuu roheline (puu noh, duh) ja Villup on lilla. Kiitis kõiki kolme nime. Ja etteruttavalt võin öelda, et loomulikult kohe esimese asjana, kui aga netti sain, tellisin tema 2 raamatut alustuseks. Populaarsemaid on (peaks ka eesti keeles olema) “Born on a blue day” ja kui loetud, eks ma siis annan teada. Võite ise tema kohta googeldada ka, kes veel ei tea. Ehk siis minule oli see konverents andud võimaluse isiklikult kahe kirjanikuga tutvuda ja uusi lugemisideid ja omal kirjutamisideid ka (hiljem koju sõites rongis kribasin kohe 5 lehte märkmikus valmis). Veel oli mitu muud loengut ja tööpada ja siis õpetaja Mall Pesti õpetusmeetodid. Ja õhtu lõpuks rääkis üks Võromaa mees oma kogemusest kakskeelsusest, enne oli veel võrokeelne bänd ka laulmas. Igatahes vaatasin ühel hetkel, et kell oli 22.30.

**järgneb**pildid lisan ka hiljem**