Pikk töönädal sai jälle läbi, üsna selline oli, nagu ikka 🙂

Aga ega erilist olnudki, nädalavahetusel töötamine läks üsna kiirelt. Väidetavalt olevat siis ilus ilm olnud. Ei mäleta, kogu aur läks tööl olemisele/üleelamisele.

Esmaspäeval oli mulle voicemail jäetud, oletasin, et sellest kliinikust, kuhu ma eelmine nädal teate jätsin, et omale varbajamale aeg kirja panna. Kuna mul krediiti ei olnd, ei saanud ma isegi oma voicemaili kuulata, kodus laadisin siis raha peale ja sõnumis oligi teade “me helistame teie kõnele tagasi, helistage meile numbril xxxx”. Hmm, väga asjalik teade tõepoolest.

Teisipäeval pausi ajal helistasin siis tagasi: öeldi, et saan lihtsalt aja 20.aprilliks, sest nemad saatsid kirja juba ammu ja mis ma siin uimerdasin. Ja üldsegi, nemad ju helistasin mulle. Jajah, EILE!!!!! Nagu ma eile oleks varem aja saanud.

Sama päeva hommikul nägin ühte oma endist koolitajat, keda ma olen vaid paar korda põgusalt rääkinud peale tagasikolimist. No inimene otsustas ming ignoreerida ja mind Facebookist eemaldada ja ajas minu kohta igast jama kokku ja nüüd tegi näo, nagu vana sõber oleks.

Sai ka üle pika aja kinos käidud. Divergent on esimene osa, Insurgent teine, nüüd siis Allegiant kinos kolmas. Mina arvasin, et eelmisel aastal nähtud treiler oli esimene osa, hakkasin vaatama ja selgus, et lausa 2 filmi on mul vahepeal vaatamata. Vaatasin ära ja nii oli hea kinno minna, eelnev kõik kenasti meeles. Kolmas osa oli natuke lahja, liiga lastefilm (kuigi sihtgrupp vist ongi sellised young adoults), selline Hunger Games meets Mad Max. Aga noh, polnd viga, pealegi sain kolleegi pool popkorni ka omale. Yess 🙂

Kolmapäeval ei toimunud midagi erilist, küll aga sain lõpuks abikaasale lennupiletid ära ostetud: 2 nädalat ja 2 päeva veel ja lõpuks näeb ta siis mu praeguse kodulinna ja lemmiklinna ära. Talle nagunii ei meeldi siin 🙂

Siiski-siiski, täna kuulsin ka, kuidas mu see eelpoolmainitud gei”sõber” ühele rääkis, kuidas aastaid tagasi MINA olevat tema Facebooki sõbralistist eemaldanud. No on ikka eit, ma ütlen. Pidasin teda kunagi sõbraks, aga noh, paras bitch on hoopis. Jälle targem, üks inimene nimekirjast maha tõmmata.

Neljapäev, päev täis miitinguid tööl. Esmalt oli teada, et kõrged pomod MSist tulevad kohale, nii loeti kõigile sõnad peale, et korralikult käituksime. Mu kolleeg oli selga pannud särgi tekstiga “It all started with HI”, mina olin täiesti tahtmatult selga pannud särgi “I solemnly swear I am up to no good”…. Veel üks miiting oli, kuis terve firma peale erinevad inimesed koos ja siis rääkisime teemal “mis on meie jaoks recognition (ehk siis tunnustamine)”. Kurtsime siis oma rasket saatust, ehk mõned asjad muutvad ka. Siis oli ka mul oma manageriga 1:1 meeting, esimesed 2 kuud katseaega on kenasti läinud, ehk veab nii lõpuni välja. Kuigi jah, ise tundsin end sel päeval suurepäraselt, aga vaikselt hakkas 6 päeva jutti töötamist tunda andma. Näiteks saatsin ühele kliendile kirja stiilis:

Hea <siia kopeeri kliendi nimi>,

Minu nimi on Meelike ja sinu konto <sisesta siia konto> on kombes…

Olin kirja ära saatnud ja näitasin ühele kolleegile, millise vea ma tegin. Siis rääkisin, kuidas mul ühes mustandis on kohe sellised kohad kollaseks tehtud, et märkaks ikka ära parandada. Tema vastas, et pole hullu, nii kliendid näevad, et robotid ei vastagi nende meilidele, vaid tõelised inimesed, kes vigu teevad. Nõustusin ja saatsin sama päringu esitajale kirja “selle kliendi konto ei eksisteeri”. Ilmselgelt pea enam ei võtnud 🙂

Reede läks kah enamvähem, lisaks avastasin, et üks Hungari kolleeg on nagu mu long lost sister. Meile mõlemale meeldib piim, hawaii pizza, shokolaad, reisimine, kolimine ja kui ta ütles, et tal on tunne, et tal saab aeg otsa, siis ahmisin ma õhku ja vaatasin teda kui ilmaimet. Sest noh, MINA ka, ja lõpuks ometi on keegi, kes samamoodi tunneb ja aru saab, mitte ei hakka mingeid jaburaid lahendusi pakkuma, a´la rahune maha ja saa lapsed, siis pole aega ENDA asjade peale mõelda.

Õhtul läksime kahe kolleegiga ühte häsit ilusasse ja fäänsisse veinibaari. Sest noh, Jeesus oli ka veinisõber, sobis kenasti lihavõtete teemaga 🙂 Võtsime ühe pudeli rozé veini ja siis pakuti päeva pakkumist “vein+ 3 erinevat tapa´t” ainult 15£. Võtsime siis selle ka. Minul oli mingi piripiri kanavardad, teisel friikad ja kolmandal paar singilõiku. Ja kogu söök. Juba esimese veiniklaasi järel oli selge, et pärast peab kuhugi sööma minema. Minule hakkas see vein selle tühja kõhu ja väsimuse peale niimoodi pähe, et ma pole ammu nii purjus olnud. Pärast korralikku kanatortillat ja friikaid Chick´nLick´n´is oli juba parem olla.

Täna, laupäeval oli mul hiilgav idee: kuna mu varbateema on ikka õhus ja viimasel ajal on valust tuikav varvas üsna tüütu, siis kolleeg pakkus välja hiilgava idee: minna kiirabisse ja kurta, et kohe suren ära, kui nad mu varvast korda ei tee. Ilmselt peab tunde ootama, aga noh, kui see näitemäng end ära tasub, siis miks mitte. Raamat kotti ja teele. Lähimas haiglas selgus, et neil ei olegi kiirabi ja tuleb minna Royal hospitali. No õnneks oli see mingi 20 minti kõndida, seega polnud hullu. Registreerimisega läks kenasti, naisterahvas oli lahke ja olukord andis lootust. Ootesaal oli rahvast täis, aga noh, polnud hullu. Sain vaevu maha istuda, kui juba “Miilaik” hüüti ja kõik vaatasid ringi, et kellel selline loll nimi küll on. See õde oli pisut pahuram, aga ütles, et olgu ma valmis ootama ja ega ei pruugi siit veel abi saada. Läksin siis istuma ja jälle, minuti pärast kutsus järgmine mind enda juurda ja teatas, et nemad seal kiirabis selliseid asju ei tee. Ma siis küsisin, et kas ongi nii, et ma ootan, kannatan valu ja söön valuvaigisteid? Vastas, et jah, andis paki antibiotse ja peotäie plaastreid. Noh, asi seegi. Ega siis muud, kui et plaan C. Erakliinik, kus selline väike protseduur maksab 150£. Fuck this shit. Aga mul ei ole viitsimist ega aega 20.aprillini oodata, et siis mulle taaskord öeldakse, et söö antibiotse ja pane uus aeg kinni. Pealegi, ma tahan uut tattood omale ja üldsegi, mulle on päikest vaja, peaks mingi pikema nädalavahetuse omale kuskil soojas korraldama… Sest meil on nüüd ilusad ilmad läbi ja mitmendat päeva sajab.

Teel koju sõitis üks buss tänava ainsast poriloigust läbi ja pritsis mu teksad ja käekoti märjaks.

Happy Fucking Easter!

Vahepeal maast leitud raha 36penni, eile veel 5 ja täna 22, kokku 15,95£ ja 1,11€