7 pikka tööpäeva jälle möödas. Valutumalt, kui muidu. Samas teisiti, kui muidu. Mitu päeva jutti sai kell 6 ärgatud, et kell 7 tööl olla. Miks? Räägin täpsemalt järgmine nädal, kui on uudiseid. Kui ei ole, siis ei räägi. Lihtne 🙂

Majakaaslased tegid kenasti ükspä grilli, mina siis mõtlesin, et teen kartulisalatit. Et hea lihtne teha, jätkub tükiks ajaks ja kuna ma eriti kokkamisega ei hiilga, siis on alati pisut niru teiste tehtud õhtusööke mugida, kui ise pole midagi vastu pakkuda. Nüüd siis tegin. Alustasin kartulitega juba päev varem, sest need on need kõige tüütumad. Keesid kenasti pudruks ja mul oli siis alustuseks hunniks tükeldatud kartuliputru. Järgmine päev avastasin Lidlist, et singikuubikuid ei ole. Oli kõike muud, ikka toorest ja toremat sinki ja peekonit, aga seda, mida vaja, ei olnud. Ostsin siis paksemad viilud kanasinki ja veel chicken tikkat ka, et mingitki lihamaitset oleks. 2 tundi mässamist, tükeldamist, keetmist ja oligi suur potitäis salatit olemas.

Siis hakkas rahvast tulema, tuli üks tshehhi poiss, kes kuuldes sõna “kartulisalat” küsis, et kas ta lusikaga maitsta võib. Ma siis võtsin poti külmikust, andsin lusika ja tüüp hakkas endale salatit sisse kühveldama. Teine, majaaslasest tshehhitar samamoodi, itallanna samamoodi, sõid ja hüüdsid vaid OMG OMG OMG.

Selgus, et Tshehhis on kartulisalat vaid jõuluroog ja nemad unistavad sellest nagu eestlased hapukapsast ja verivorstist. Ise teevad nad seda pisut teistmoodi, hapukoort ei pane üldse, majoneesi mehiselt ja igal perel on oma retsept. Aga üldiselt olin mina selle õhtu kõige vingem tegelane, sest külla tulid veel 2 tshehhi ja kartulisalat läks, nagu soe sai. Hiljem sain karbi oma eestlannast kolleegile ka viia. Vahel on ikka väga lihtne inimesti rõõmsaks teha!!!!!

Meil oli siin vahepeal kuulus 12.juuli kah, kus siis majade kõrguseid lõkkeid tehakse ja iiri lippe lõpetatakse. Kuna minul on see üritus kord, 4 a tagasi nähtud ja kuna pidin oma minimaalsed 8h und kätte saama, siis ei läinud seekord lõkkeid vaatama. Öösel keegi lasi maja eest tärinal rakette ja õhtul tiirutasid helikopterid, aga muidu oli suht rahulik.

Ja arsti juures selgus ka, et mu varvas on nüüd põletikuvaba. Juhuuuu!!!!! 2 kuud ainult läks!!!!! Ja mis see siis tähendab nüüd? Aga seda, et neljapäevaks on mul tattoo aeg kirja pandud. Oleks isegi täna saanud, naine, kes pilte teeb, küsis, et “täna vä?”. Aga kuna mul on täna üks dringitamine plaanis, siis las olla neljapäeval, kui mul vaba päev on. Sest pärast ei saa jälle oma 2 nädalat tilkagi võtta.

Nii et asi edeneb, asi edeneb. Ja täna otsustasin, et aitab küll (üleeile ostsin kaalu ka omale) ja ostsin trenniriided Primarkist. Läheb jooksuks, või kõnniks. Midagi ikka. Pekid heategevuseks: mul on 30 kg ära anda!!!!

Ja raha olen kah mõnusalt leidnud. Esmaspäeval vihma sadas vaikselt ja mina vaatan, et ohoo, 1£ sõidutee ääres maas. Rõõm missugune. Korjasin üles, astusin 2 sammu ja siis sõitis auto PORIloigust läbi ja mul oli terve külg + nägu porine. Aga noh, ma leidsin 1£ jess!!!!! Pärast veel, nii et ühe vihmase päeva saak oli 1,25£. Veel olen leidnud 10p ja 5p ja 1 USA dime ja 5 eurosenti ja 20p ja 21p ja 20p ja 3p ja 10p ja 10p ja siis veel üsna ammu 5p ja 5p ja 14p ja 32p ja 48p ja 11 ja 3p.

Kokku peaks siit poole aastaga maast leitud raha olema umbes 26,21£

*pealkirja idee lasteraamatust “Kartulisalat ja Karneval”