Elu Cromwell lossis (ehk siis meie 6-toaline maja, kus elab 6 inimest + 1 kummitus)

SMS emalendurilt: meile tuleb täna üks Taani tüdruk tuba vaatama

Mina: noooooooooooo, ei taha, taanlased on imelikud

Emalendur: kas keegi kell 18 on kodus?

Mina: mina teesklen, et pole kodus… ja teen sildi “Danish people not welcome”. Ja kui ikka aru ei saa, siis räägin kohe esimese asjana, et meil on kummitus

******************************

Õhtul, enne Taani tüdruku tulekut

Mina: kas me tahame, et see tüdruk meile meeldiks või mitte?

Emalendur: ma ei tea, Arnie saatis ta siia: kui ta mulle ei meeldi, siis salasõna on banaan

Mina: misasja? see on ju ilmselge!

Emalendur: no ma ütlen jutu sees, et “ma tahan banaani”, siis see tähendab, et ta ei meeldi mulle

Mina: midagi paremat oleks vaja, see kõlab kuidagi väga imelikult, et tüdruk küsib, kus meil vannituba on ja sina vastad “ohh, banaani tahaks”

Emalendur: ok, teeme siis, et “kas ma su küünelakki võin laenata” on kood, et ta ei sobi meile. Küünelakk, selge?

*******************************

Tegelikult see Taani tüdruk tundus täitsa ok, läbis nii emalenduri “ei tohi olla hull, hippi, räpakas ega lohakas” testi ja samuti minu testi. Küsisin, mis riik on Skype riik. Teadis, vastas, et Eesti. Seega teretulemast meie majja!!!

******************************

Õhtusöök kõigile. Tśehhitar Jana tegi süüa ja oli mingil hetkel punase piprakauna peale istunud. Tuleb siis kogu seltskonna juurde (paar poissi oli kah), hööritab tagumikku, et “kas tundub, nagu mul oleks päevad?”

Noh, natuke nagu oli 🙂

Sööme siis vürtsikat toitu ja kõigil nii palav. Kõigil peale minu.

Emalendur: no kas sul ei ole siis palav?

Mina: eip

Emalendur, teeb ukse lahti: issand, kui palav!!!!

Mina (kerin end pleedi sisse): ma ei tea, mis teil noortel viga on, aga minul on küll külm. Vähemalt ei ole mul veel menopaus.

Kõik jäävad kohmetult vait

Mina: oo, kas liiga rõve? Ok, juhtub. Hmm, Janal on päevad, räägime siis sellest…

***********************

Üks prantslasest kolleeg on tagasi puhkuselt ja tõi mu kolleegile kingituse. Mina kohe, et “oooo, ja kus siis minu kingitus on?” Noh, nii naljaga pooleks. Tüüp muutus kohmetuks ja paar tundi hiljem tõi mulle ka, klaasist purk lahedas kinkekotis. Kui mu koleeg tagasi on, näitan talle ka

Mina: vaata, ma sain ka, kas pole lahe? Kuule, mis see on üldse? Bodyscrub?

Tema: ma ka ei tea, piinlik oli küsida

Õhtul selgub, et hoopis magus saiamääre või nii, mandli ja pralinee oma, roosa ja ülimagus. ÜLIHEA. Tasub ikka silte purgil lugeda, oleks peaaegu omale pähe määrinud…

***********************

Üldse on viimasel ajal söögiga lihtsam olnud. Kord sain tasuta õhtusöögi, sest olin nõus emalenduril juukseid lõikama. Eile ei suutnud ta taluda mõtet, et ma ülekeenud makarne ketchupiga söön ja pakkus, et kas ta võib ise makarone keeta. Tegi siis mingi makaroni-brokkoli-küüslaugu juusturoa ahjus. Mul oli brokkoli kapis, see tuli ära süüa. Küll tal võib ikka valus olla vaadata, kuidas ma tema rahvustoitu, makarone, niimoodi kuritarvitan 🙂

*****************************

Lisaks otsustasime, et minu ostetud kaal näitba ikka liiga valesti numbreid ja see pidev liitmine-lahutamine hakkab ajudele. Otsus: uut, digitaalset kaalu on vaja. Läksime Argosesse, maailma parim pood.

Emalendur: kuule, kas meil on midagi veel vaja?

Mina: lappa aga kataloogi ja sa leiad PALJU asju, mis meil vaja on. Me lihtsalt ei tea seda veel 🙂