Life as an inspiration

Day: February 20, 2017

Rõõm väikestest asjadest

J0PmCC6Reede ei tõotanud head. Majakaaslane kirjutas, et õli toodi. Aga küte endiselt ei tööta, sest kui paak liiga tühjaks saab, siis see kuidagi blokeerib kütte ära ja selleks on vaja kutsuda meistrimees, kes selle siis mingi võtmekesega lahti teeb. 80£ eest.

Keegi ei tahtnud veel juurde maksta, nii sai siis üks sõber appi kutsutud, kel mutrivõtmed olid. Teine majakaaslane vaatas youtube videosid. Ja kolmas näitas tuld. Ja nii nad seal siis nokitsesid. Lõpuks selgus, et vist on vaja elektrile restart teha. Kuidas? Elektrikapis. Ja kapp on toas, mis on lukus, sest prantsuse kutt on puhkusel. Tulid siis nõutult tuppa tagasi, ohkasid, et “rohkem me ei saa midagi teha” ja mingil hetkel keegi arvas, et küte äkki on sees. Ja oligi!!!!! Fantastiline!!!!!!! 5 päeva ja 4 ööd ilma kütteta ja me olime elurõõmsad!!! Vot mis õnneks vaja on, võta küte mõneks ajaks ära ja kui tagasi on, siis on see maailma parim asi!!!!!

*******************************

Käisin laupäeval Tescos, tulin koju, vahetasin riided ja hakkasin tegutsema. Plaan oli nädalavahetusega oma konkursile saadetava lasteraamatu tekst valmis saada ja natuke heegeldada, et kogu aeg ei kirjutaks.

Sõbranna: no kuidas produktiivne nädalavahetus edeneb?

Mina: just tulin Tescost ja panin pidzhaama ja hommikmantli selga. Seega laustan

Sõbranna: pidzhaama ja hommikmantel lõuna ajal juba?

Mina: jah, plaan on TERVE nädalavahetus niimoodi riietuda

*********************************

Siiski pidin plaani muutma, sest teen üht lühikest väljakutset kaasa ja seal oli pühapäeval plaan: puhka ja mängi. Mul oli veel oma 2000 sõna kirjutada vaja, seega tervet päeva puhata ei saanud. Aga tegin oma tunnikese kirjutamistsüklit, siis kuulasin Liz Gilberti podcaste ja heegeldasin samal ajal ja siis mõtlesin, et hea küll, panen end riidesse ja käin tiiru linnas. Lõnga vaja nagunii, siis ei pea nädala sees enam poodi minema. Ja mul oli lasteraamatule üht luuletust vaja, lootsin, et ehk tuleb mingigi ideeke. Sest üks asi, milles ma kehva olen, on luuletamine. Läksin siis õue, keerasin peatänavale ja 2 luulerida tulid. Kõmmdi!!!!! Mina olin seekord kenasti ette valmistunud, võtsin aga märkmiku ja pastaka välja ja kribasin üles. Kõndisin veel ja uued 2 rida tuli!!!! Ja siis läks juba kiiremini, järgmised 4 rida tulid nagu nipsti!!! Mina veel enne muretsesin, et 4 rida oleks vaja kuidagi välja mõelda, eks jätan selle kõige viimaseks ja ilmselt enne väljaprintimist kirjutan midagigi… aga näe, pole vajagi 🙂

*******************************

Ja esmane käsikir on ka valmis!!!!! VALMISSSSSSSS!!!!! Pea kuu enne tähtaega. Natuke vele nokitseda ja vigu vaadata, aga noh, valmis, ma ütlen!!!!!!!

*******************************

Laupäeval hakkasime üht filmi majakaaslasega vaatama, klaasikesed magusa Astiga ees. Film oli vist “Choises” või midagi. Kohe algul hakkas film vastu, sest naispeategelane mängis jubedalt üle või oli osa halvasti kirjutatud. Mõtlesime, et vaatame ikka edasi. Umbes 15 minuti peal, kui ühel koeral kutsikad sündisid ja kaadris olid sellised chiuaua suurused suurte kõrvade ja SILMADEGA koerad, siis sai mõõt täis. Kas tõesti paari kutsikat ei leidnud filmiliseks, ma ei mõtlegi, et vastsündinut? Ja siis vaatasime hoopis Florence Foster Jenkins filmi, sai vähemalt naerda.