Life as an inspiration

Category: Raamatud

Lugemise väljakutse 2019

1. Raamat, mida tahad lugeda! Sõnasta ise teema pealkiri.

Taavi ja Terje Möldri “Inglid meie elus”

Divites Publishing, 412 lk

Avastasin eelmine aasta enda jaoks Selgeltnägijate Tuleproovi kordussaated ja nii ma neid siis vaatasin ja vaatasin ja imetlesin kõigi oskuseid ja andeid. Loomulikult jäi silma Terje Möldri, kes suhtles inglitega ja nägi surnud hingi ja aitas neid siis sinna õigesse kohta edasi minna. Kui ühes muus saates Terje mainis, et on inglitega suhtlemisest ka raamatu kirjutanud, oli mul kohe, et vohh, SEDA tahan mina lugeda!!! Mulle pakub inglite valdkond huvi ja lootsin palju ja huvitavat teada saada. Raamat ju ikkagi 412 lk paksune ka.

Minu ootused olid suured. Aga raamat ise… No ei oleks oodanud. Kahes mõttes.

Esiteks, suur osa, üle poole raamatu mahust on üles seatud nii, et Terje kirjeldab ingliteraapia seansse. Et mures inimene kirjutab ja räägib, milles abi vajab, Terje siis vastab ise ja lisab ka inglitelt saadud vastused. Ja siis klient jälle kirjutab vastu, mida tundis, kuidas oli ja uuesti vastused ja küsimused. Ühtteist kasulikku saab teada, ei vaidle vastu, aga kuidagi liiga pikk osa on ingliteraapia kirjeldamisele kulunud.

Teiseks, ma pole ilmaski sellist raamatut lugenud… Sellist, kus IGAL leheküljel on vähemalt üks trükiviga ja paar grammatikaviga ja ma lugesin paar lehekülge ja… õudus tuli peale. Ma saan aru, kõik ei ole kirjanikud ja väga imetlusväärne, et nad sellest hoolimata kirjutavad. Aga selleks ongi toimetajad olemas. Või siis vähemalt spelling check. Sest pooled vead oleks saanud parandada, kui kogu tekst spelling checkiga üle lasta. Veerand oli komavead, küll oli neid liiast, aga pigem oli palju puudu. Ja viimase veerandi “kellegisse-millegisse” stiilis vead… Oeh.

Olen enne ka lugenud üht raamatut, kus typosid oli nii palju ja toimetajaks veel kuulus kirjanik. Kui siis raamatu autorilt küsisin, et kas läks kiireks või mis, oli vastuseks: toimetaja toimetas vaid sisu. Selle raamatu puhul on kirjas, et toimetamine ja korrektuur tehtud Taavi Möldri poolt. Korrektuur ka lisaks…

Hästi kahju, raamat on mahukas ja kui ma poleks seda soodushinnaga saanud, oleksin ikka väga vihane. Selline tunne, et hirmus kiire oli raamat müügile paisata…

2. Fännid, andke tuld – skandinaavia krimi!

3. Raamat, mille pealkirjas on number 9 või 19 (2019. aasta auks!)

4. Raamat, mille lugemissoovituse oled saanud LV grupist

Erika Salumäe “Triinu lood, I osa”

Heli Kirjastus, 79 lk

Otsisin teemat, kuhu see lasteraamat sobiks ja kuna 2018 LV väljakutses on see raamat kajastamist leidnud, siis sobib siia. Tuntud ja armastatud sportlasest on nüüd lastekirjanik saanud. Minu lapsepõlve iidol on minu kui kirjaniku ametikaaslane. Erika Salumäe 1988 kullavõiduga on umbes sama, mis 9/11 või printsess Diana õnnetuse puhul: kõik teavad, kus nad sel hetkel olid, kui sündmus toimus. Mina olin emaga “kultuuritarvete poes” ja seal käis telekas samal ajal. Ja nii ma siis väikesest peale Erikat imetlesin ja tahtsin samamoodi jalgratturiks saada. Mida muidugi ei juhtunud. Mul oli tavaline “ereljukas”, sportlikku tahtejõudu ja tugevust mul polnud ja nii jäi siis minu osaks vaid temast kirjutatud raamatute ja artiklite kogumine. Nüüd oleme mõlemad kirjanikud.

Triinu lood oli lõbus lugemine ja ilmselt lastele meeldib. Täiskasvanutele ka omamoodi õpetuseks, räägib ju raamat eesmärkide seadmisest ja unistuste täitumistest, olulised asjad igas eas. Ja illustratsioonid on hästi vahvad. Ainus mis häirib on see, et autor rõhutab igal pool, et tegu pole tema lapsepõlvest kirjutatud looga. No minule olid pekitükkide lugu ja ka tabaluku juhtum küll ammu teada, vist raamatust “Viraaź”. Eks osa on välja mõeldud, ei kahtlegi, aga siis võibki öelda, et elu on andnud inspiratsiooni ja kõik. Miks muidu on ka peategelane kangesti noore Erika moodi, ikka tõmmu ja tumedate juustega elav plikatirts? Ei ole ju näiteks tagasihoidlik, blond ja sinisilmne! Aga vahva ja kiire lugemine ja ehk õnnestub kunagi ka järgmine osa soetada, see siis juba suurematele lugejatele mõeldud

5. 2018. aastal ilmunud populaarne noorteromaan

6. 2019. aastal ilmuv debüütteos

7. Minu kõige uuem raamat. (Pidurdame ostuhimu! Raamat, mille ostsid raamatupoest (oksjonilt vms. kohast) viimasena. Kui jõuad enne lugemise lõpetamist uue raamatu osta, ei lähe see arvesse. Pead alustama uue raamatuga, et väljakutse teemat täita.)

8. 100% naistele! (Armastusromaanid, toitumise- ja elustiilipiiblid, raamatud naiste väljakutsetest ja katsumustest läbi ajaloo jne.)

Marie Kondo “The life-changing magic of tidying up. The Japapense art of decluttering and organizing”

Ten Speed Press Berkley, 214 lk

Ilmselt mõni koristamishuviline mees võiks ka sellest raamatust ideid leida, aga pakun, et peamiselt ikkagi naistele. K-O-R-I-S-T-A-M-I-N-E!!!!! Ja nii, et elamine enam sassi ei lähe! Minu jaoks läheb küll “elustiilipiibli” kategooria alla. Kas keegi vaidleb vastu?

Raamatu idee sain Mihkel Raua “Kus ma olen…” raamatust ja vahelduseks olen ma ka keskmisest ees, sest just raamatu lugemise ajal avastasin, et Marie Kondo koristussaade on ka nüüd Netflixis ja kõik räägivad KonMari meetodist. Kuidas sokke püstiselt voltida, ma juba tean! Ja teen ka! 🙂 Sest kuigi mul on tekstiilialane kõrgharidus, ei ole ma kunagi vaevunud mõtlema sellele, et kas on ikka hea alati sokid suureks palliks punti siduda. Sääre kummiosa on ju kogu aeg pinges ja ülla-ülla, kui sokkide sääred välja venivad. Miks? Ise põhjustame seda 🙂 Ei lase sokkidel puhata.

Raamatu peamine idee on, et kui mingi asi ei pakku sulle rõõmu, siis tuleb see ära visata. Ei tohi kuhugi ära pakkida, ei tohi oma vanemate juurde viia, sest äkki-läheb-vaja-see-oli-nii-kallis-küll-ma-kunagi-seda-kasutan…

Ma veel täielikult ei ole seda meetodit kasutanud. Sest esiteks, raamatud!!!! Neid on ikka jube raske ära visata või ära anda. Ja KonMari meetodi kohaselt on 30 raamatut maksimaalne arv!!!! No kuulge, eks? 🙂 Aga vaikselt vaatan oma uhiuues riiulis küll ringi, et mida ma kindasti tahan alles hoida (erialased ja vajalikud, st mille puhul tean, et uuesti läbi lappan või uuesti läbi loen. Ma olen selline, kes loeb häid raamatuid korduvalt) ja mida võiks järgmistele lugejatele anda ja tagasi ei taha. Lisaks on see koristusraamat korrutanud, et “kui sul on raamatud, mida pole aastaid lugenud, aga sa arvad, et sa loed, siis seda ei juhtu.” Ma tahan tõestada, et ma ikka LOEN, mis siis, et mõni on 5-10 aastat riiulis oodanud. Nii et tegutsema see jaapanlanna koristusraamat mind on juba pannud.

Kingitusi ei pea hoidma, kui need enam rõõmu ei paku, aga ainus mõte on, et “see oli ju kingitus, kuidas ma selle nüüd ära viskan…” Kingituste ja kaartide mõte on näidata, et sa mõtled ja hoolid inimesest ja talle sel hetkel rõõmu pakkuda. Nüüd hakkan iga kord ise ka juurde lisama, et kui asi ikka ei meeldi või kasutust ei leia, võib sele vabalt edasi kinkida või ära visata. Praktiliste kingituste fänn olen ma juba pikemat aega nagunii.

Veel meeldis mulle idee, et täna oma asju ja kodu, sest nad võimaldavad sulle nii paljut. Et ütle kõrvarõngastele, et “aitäh, et mind ilusaks tegite”, ütle talvejopele, et “aitäh, et mind soojas hoidsid”. Siis kestavad asjad kauem ja näevad ka ilusamad välja. Ja koju tulles ütle ka alati kodule tere, sest ta pakub sulle varjualust ja soojust ja kohta, kus olla ja puhata ja magada. Ma hakkan seda nüüd praktiseerima, sest mu Hollandi kodu pole ka peale 6 aastat koduseks saanud. Olen siin ühtteist muutnud, värvinud ja tapeetigi vahetanud ja ikkagi ei tundu see kodune koht. Äkki on aeg koduga sõbraks saada? See tuletas ka meelde, et kui ma laps olin, siis mu isa ütles ka alati koju tulles “tere”. Ka siis, kui õhtul hilja kõik koos kuskilt tulime. Ja ma alati nähvasin, et ähh, kedagi pole ju kodus, keda sa siis teretad! Aga nüüd on mul tunne, et isa teretaski meie kodu! Maja, mille ta oli mulle ja mu vendadele ise ehitanud. Ja selle arusaamiseks oli vaja ühe Jaapani korisutusfanaatiku raamatut! Miks ma ise ei tulnud selle peale, et isalt viisakalt küsida, mis on tema põhjus?

Minule on “The life-changing magic of tidying up” küll selline raamat, mille alles hoian. Autor rõhutab, et kui ei meeldi, ei pea hoidma 🙂

9. Raamat, mille krabad allahindluselt

10. Raamat, mida pidid koolis kohustusliku kirjandusena lugema, aga mille sisust ei mäleta sa enam õhkagi (või mäletad väga halvasti)

11. Mine lehele https://www.daysoftheyear.com/ Vali oma sünnipäev. Vaata, mis veidrad päevad selleks päevaks välja on pakutud. Vali raamat, mis ühe päevateemaga haakub (N: pealkiri, kaanepilt, sisu)

12. Raamat, mida soovitab lähedane pereliige

13. Raamat, mille pealkirjas on keegi kuskil (N: Tüdruk rongis, Mees kõrgel lossis, Koer taskus)

14. Raamat, mille tegevus toimub Inglismaal

15. Raamat, mis on hetkel koolis kohustuslik, AGA siis ei olnud, kui sina koolis käisid

16. Rahvusvahelise kirjandusauhinna võitnud teos

Harper Lee “To Kill a Mockingbird”

Arrow Books (2015), 309 lk

Auhinnad: Pulitzer Prize, Brotherhood Award of the National Conference of Christians and Jews, Paperback of the Year, Alabama Library Association Award. Seega peaks kategooriasse kenasti sobima küll 🙂

Ja tegu järjekordse raamatuga, kus ma viimase 5 seas olin, kes seda lugenud polnud. Ise ka ei tea, miks… Seda teadsin, et lindudega pole siin midagi pistmist 🙂

 

 

Raamatu soetasin Maastrichtist ühest raamatupoest ja asusin lugema. Ja millegipärast läks väga visalt see lugemine. Esmalt muidugi seetõttu, et väga palju oli slängi/dialekti ja jube tüütu oli inglise keeles niimoodi lugeda. Teiseks pole ma selle raamatu sisust midagi kuulnud ega ka filmi näinud, ma ei tea, kus koopas ma elanud olen. Ja kuigi sisu kokkuvõte oli paljulubav, siis millegipärast pettusin raamatus. Ei olnud nii kaasahaarav, kui lootsin. Natuke igavavõitu oli. Kuskilt artiklist on meelde jäänud, et üks sõber soovitas/julgustas, et Harper Lee võtaks pikema puhkuse, et see raamat valmis kirjutada. Ja et pärast “To Kill a Mockingbird” ilmumist ei kirjutanud ta aastakümneid mitte midagi, ootamatu suur kuulsus mõjus sellele, kahtlemata üliandekale kirjanikule niimoodi.

Juba need teadmised panid mind seda raamatut ostma ja kogu aeg ootasin, millal põnevaks läheb. Ei läinud… Plussiks siiski huvi Harper Lee teise raamatu vastu, mis tegelikult on hoopiski “To Kill a Mockingbird” esimene mustand. Et kuigi mul see lugemine nii vaevaliselt läks, loeks siiski, jällegi austusest autori vastu, ka “Go Set A Watchman” raamatut.

17. Raamat selle maa autorilt, mida viimati külastasid

18. Raamat sõbra või sõbranna riiulist

19. Raamat, mille pealkirjas on mainitud meest

20. Raamat, mille ilmumise oled jõudnud lõpuks ometi ära oodata!
21. Üks Stephen Kingi raamat

22. Eesti kirjaniku kriminull

23. Raamat Petrone Prindi “Minu” sarjast, mis on ilmunud aastatel 2017-2019

24. Raamat, milles on pühendus (Raamatus võib olla käsitsi kirjutatud pühendus (teile endale või kellelegi teisele) ja võib olla ka autori pühendus oma lähedastele, nii nagu on paljudes raamatutes.)

25. Raamat autorilt, kes on sinuga samal päeval sündinud (NB! Mõeldud on kuupäeva, mil oled sündinud. Eksimisvõimalus +/- 2 päeva!)

26. Raamat, mida loed erialasest huvist

27. Raamat targast naisest/tarkadest naistest

28. Vali üks raamat 2017. aasta parimate raamatute nimekirjast (Nimekiri: https://kultuur.postimees.ee/4351047/need-on-loppeva-aasta-parimad-raamatud)

29. Raamat, mille tegevus toimub sinu sünni- või elukohas.

30. Raamat, mis pole lasteraamat, aga mida mäletad varasest lapsepõlvest

31. Ilu on vaataja silmades – raamat, mis võlus sind kauni kujundusega

32. Lasteraamat, mida lugesid 1. korda alles täiskasvanuna (NB! Eeldab seda, et raamat oli sinu lapsepõlves juba eesti keeles olemas!)

33. Sinu 1. klassi minemise aastal ilmunud raamat

34. Islandi kirjaniku raamat

35. Loe üks raamat eelnevate aastate väljakutse teemadest (NB! Grupis olevas teema albumis on kõik varasemad teemad kirjas!)

36. Raamat autorilt, kelle raamatuid su kodusel riiulil kõige rohkem on

37. Raamat autorilt, kes on noorem kui sina

Roland Tokko “12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma”

Edu Akadeemia, 200 lk

Igaks juhuks googeldasin, aga meelde jäi, et raamatus oli autori vanus kuskil kirjas. Et “2007 oli ta 23 aastane”, mina olin siis 27, seega autor on noorem, kui mina 🙂

Edu Akadeemia on mul Facebookis jälgimisel, ja nii jäi loomulikult üsna ruttu ka 2018 aastal ilmunud raamat silma. Soetasin küll selle Black Friday kampaaniaga. Raamatus on 12 valdkonda, millest koolis üldiselt ei räägita. Jah, räägitakse väldetest ja nende vaheldusest, murdudest ja tuletistest, seda, et KÕIKE, mida koolis õpite, läheb teil kunagi vaja. Aga ei räägita kutsumusest ja kirest, finantside juhtimisest, ettevõtlusest, eneseväljendusest ega avalikust esinemisest (va need, kes mingil moel silma jäävad, neid pannakse lihtsalt pidevalt igal pool esinema), juhtimisest, energiast, produktiivsusest, eesmärkide püstitamisest, motivatsioonist, teiste inimeste mõjutamisest (seda siis positiivselt… norijaid jagub igasse kooli), spirituaalsusest ja suhetest.

Roland Tokko ja Edu Akadeemia on endale eesmärgiks võtnud muuta Eesti kõige õnnelikumaks ja tervemaks riigiks. Teate ju küll neid uuringuid, kus alati näiteks Holland või Taani kõige õnnelikemate esireas on. Ma ise elan Hollandis ja ei saa aru küll, miks nad need kõige õnnelikumad on… Nii antigi välja see raamat (lisaks on neil pidevalt igasugu webinare ja koolitusi, paljud on ka tasuta, seega tasub silm peal hoida, kui endal mõni valdkond kripeldab) ja kindlasti tasub seda lugeda. Ära märkisin näiteks sellised mõtteterad:

*Tehes seda, mis sulle ei meeldi, võtad teistelt inimestelt ära võimaluse teha seda, mida nemad armastavad! Ma ei hakkaks ilmaski ise raamatupidamisega tegelema, selleks on inimesed, kes seda oskavad ja tõepoolest ka naudivad. Ausalt, mul on üks sõbranna, kes läheb nii elevile, kui saab oma raamatupidamise õpiku ette võtta ja siis teistele seda seletada 🙂 Või siis koristamine- kui see aeg, mis koristamisele kulub, võiks olla hoopis mingi asjaliku ja produktiivsuse jaoks, siis tasub leida keegi, kes sel ajal sul elamist koristab. Win-win igatepidi

*Ütle heale võimalusele ei, et sa saaksid öelda suurepärasele võimalusele jah! Seda on ilmselt raske teha, sest kõike head tahaks ju teha… Ja kuidas aru saada, mis on piisavalt hea ja mis veelgi parem? Eks see katse-eksituse ja iseenda usaldamise meetodiga tule.

*Ei on jah millelegi muule. Mulle väga see meeldib. Ma pean ju kogu aeg teistele seletama, miks ma ainult kord aastas Eestis käin ja millal jälle tulen. Nüüd näiteks ütlesin taaskord lähiajal Eesti minekule “ei” ning ütlesin “jah” kohesele small business coachingu õppele. Ja mulle on tõesti see viimane hetkel olulisem. 99% inimestest sellest aru ei saa, aga ega ei peagi, nemad ei ela minu elu.

Igatahes raamat saab kindla koha riiulis, hunnik post-it kleepse on vahel, et olulisemad asjad veelkord üle vaadata. Raamat on ladusalt kirjutatud, faktid ja õpetused on kenasti mõnusa jutu vahele kirjutatud, nii ei jäägi muljet, et eneseharimisega tegeled. Samal ajal hakkab mõte kohe jooksma, et mida võiks ise teha ja mida kindasti peaks tegema.

38. Raamat, mida nägid lugemas kedagi teist (N: võõras luges bussis. Kirjuta muljetes ka, kes kus luges!)

39. Raamat kirjastuse Elmatar sarjast “Öölane”

40. Raamat, mille järgi tehtud film linastub aastal 2019

41. Raamat, mis on osa raamatusarjast

42. Raamat, mille kaanel on kirjas sõna “põnevik”

43. Raamat, mille pealkirjaks on “ja”-ga seotud sõnapaar (N: Sõda ja rahu, Muusika ja vaikus)
44. Raamat, millest su abikaasa/elukaaslane/sõber on vaimustuses

45. Üks raamat mõnest fantaasiasarjast

46. Mõni võõrkeelne raamat, millega hakkama saad (Kasvõi üle kivide ja kändude. Sõnaraamatu abil, google translatori abiga vms.)

47.Raamat eesti autorilt, kelle perenimi algab sama tähega kui sinu perekonnanimi.

48. Raamat, mille pealkirjas on kuu, mil sa sündisid

49. Raamat, mida sa soovid lugeda peale sisututvustuse lugemist

Julia Cameron “The Artist´s Way, A spiritual path to Higher Creativity. 25th Anniversary Edition” 2016

Tarcherperigee, 272 lk

Sõbranna rääkis mulle sellest raamatust. Et kirjutamisest ja kreatiivsusest ja kuidas paremini kirjutada. Et olen ise kirjanik ja suure osa oma ajast veetnud just kirjutamisalaste raamatute lugemisega (mitte kirjutamisega 🙂 ), siis algul ei tekitanud see raamat minus erilist huvi. Panin aga peakirja kirja ja pärast siis googeldasin. Selgub, et raamat on juba 25+ aastat vana ja kõige uuemas versioonis on siis autori tagasiside vahepeal toimunust ja lugejate vastukajast. Ja kui tagakaanel suurte punaste tähtedega kirjutatud “Without the Artist´s Way, there would have been no Eat.Pray.Love” Elizabeth Gilbert, siis oli selge: ma PEAN selle raamatu omale soetama. Kui mu lemmikkirjanik seda väidab, siis on tegu väärt kraamiga. Liz Gilbertit olen nõus pimesi usaldama!!! 🙂

Tegu loomingulise bloki lahtisaamise õpetusega. Kuigi tundub, et keskendutud on kirjutamisele ja sellega seonduvale blokile, siis rõhutatakse kogu aeg, et igasuguse loomingulise bloki puhul saab abi. Tantsijad, maalijad, fotograafid, muusikud jne. 12 nädalat iseenda ja raamatuga tööd, palju erinevaid ülesandeid ja peamine rõhk on ikkagi iseendale keskendumine. Sina kui kunstnik selle igas mõttes oled oluline, ka siis, kui sul on pere ja muud kohustused ja vinguvad naabrid ja energiavampiiridest sugulased. Kuidas nendega toime tulla? Kuidas iseenda ja oma loomingu jaoks aega leida? Mida teha siis, kui sul on võimalik minna maalilaagrisse, ent samal ajal on lapsel jalkavõistlused? Vastus muidugi on loomulikult see, et tuleb valida maalilaager. Paljud lapsevanemad vaidlevad kindlasti vastu, aga noh, igaühel ju oma tõde. Julia Cameronil on selline soovitus. Ka tuleb hakata kirjutama hommikuti päevikut, iseenda jaoks, teistele jagada ei tohi, sest see võib enesehinnangut uuesti maha tõmmata. Ja kord nädalas võtta aega iseendale ehk siis “The Artist´s  Date”.

Mina lugesin raamatu algul suure õhinaga läbi ja siis hakkasin nädala kaupa uuesti läbi töötama. Kirjutan päevikut. Käin kord nädalas iga kord uues kohvikus, Zwolles (Hollandis on väga lahe kohvikukultuur, kohvikuid on meeletult palju), joon omaette kohvi (Hollandis on ülihea kohv) ja otsin ideaalset juustukooki (kookide osas on Holland pisut kehva, aga arvan, et ma leian omale uue lemmikkohviku ja ideaalse juustukoogiga koha). Kõiki ülesandeid ma ei täida, aga ega see olegi oluline. Erilist kirjaniku blokki mul ka ei ole, aga eks laiskus tuleb ikka vaikselt ligi ja vahel ka kisub enesehinnangu alla, kui keegi mu kirjutatu kohta pisut kehvasti ütleb. Selleks ongi “The Artist´s Way”, et meelde tuletada, mis on oluline ja millist kriitikat vältida. Vähemalt peale 25+ aastat raamatupoodides eksisteerimist ja paljude loominguliste inimeste aitamist, olen ma ka selle raamatu enda jaoks lõpuks avastanud ja see kuldsete kaantega raamat jääb kindlasti minu raamaturiiulisse. Seda saab ilmselt korduvalt üle lugeda.

50. Raamat, mille tegevus toimub sõja ajal (Mõeldud on päriselt olnud sõdu, N: II maailmasõda)

51. Raamat, mis räägib elu pahupoolest (NB! Päriselul põhinev raamat, mitte väljamõeldud tegelastega lugu.)

52. Sellise Eesti kirjaniku teos, kel on 2019. a ümmargune juubel

ÜLLATUSTEEMA: Raamat, mille autor, tõlkija või illustraator on Lugemise väljakutse grupi liige.