Life as an inspiration

Category: Väljakutse

2018 lugemisväljakutse

Facebookis on selline vahva kogukond, kus siis üksteist erinevaid raamatuid lugema motiveeritakse. Proovin siis sel aastal samuti oma raamatute valikut pisut kirjumaks saada.

1. Mine raamatukokku. Otsi üles oma eesnime esitähega algavad autorid (autorid siis perekonnanime järgi). Loetle päris tähe algusest niipalju raamatuid, kui vana sa oled. Võta see raamat, mis vastab su vanusele.
2. Raamat, mille pealkirjas on number 8 või 18 (2018 auks)
3. Raamat, mille kaanele on kirjutatud “…. bestseller”. N: New York Times bestseller
4. Raamat, mille said raamatuvahetusest või ostsid kasutatud raamatuna või said kusagilt tasuta. Olemas
5. Raamat, mille lugemissoovituse oled sa saanud Lugemise väljakutse grupist.
6. Mitu (või üks paks) raamatut samalt autorilt, et kokku tuleks 700 lehekülge. A Wrinkle in Time. Trilogy
7. Raamat, mille pealkiri algab „E“ tähega (Eestimaa auks)
8. Häbi tunnistada aga ma pole kunagi lugenud… (täiesti vaba valik kirjaniku, teose, sarja, žanri jne. Osas). Väike prints eraamat olemas
9. Raamat, mida ei ole veel keegi lugemise väljakutse grupis tutvustanud
10. Jabura pealkirjaga raamat.

Jack Canfield, Mark Victor Hansen, Kimberly Kirberger “Chicken Soup For The Teenage Soul: Stories of Life, Love and Learning” (352 lk)

Raamat, mille leidsin sõbranna raamaturiiulist. Pealkiri eesti keeles siis “kanasupp teismeliste hingele”. Kui Eestis tehakse haiguse korral viina sokke ja juuakse ravimteesid, siis mitmetes riikides on kombeks haigele kanasuppi valmistada. Siit siis ka see naljakas pealkiri. Tegu ühe paljudest “chicken soup for the soul” raamatutest, minule teine (2017 lugesin Chicken Soup for the Woman’s Soul). Raamatus on 101 lugu/luuletust, mis innustavad, motiveerivad ning julgustavad noori. Ja mitte ainult, ka täiskasvanutel paneb nii mõnigi luuletus või jutustus hinge värisema või elu üle järele mõtlema. Elust, noorte armastusest, raskustest ja nendest jagu saamisest, üks peatükk on lausa pühendatud neile noortele, kes roolijoodiku tõttu elu kaotasid

Ise leidsin raamatust sellised tsitaadid:

*A friend is a gift you give yourself. Robert Louis Stevenson

*Great opportunities to help others seldom come, but small ones surround us every day. Sally Koch

*You are born with wings. Why prefer to crawl through life? Rumi

11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi
12. Raamat, mida lugesid vaid autori pärast, sisututvust lugemata/raamatust mitte midagi teadmata

Rayya Elias “”Harley Loco: A Memoir of Hard Living, Hair, and Post-Punk, from the Middle East to the Lower East Side”  (320 lk)

Minu esimene katsetus lugemisväljakutsega liituda. Pikalt pooleli olnud raamat sai kiirelt öökapile liigutatud, et ometigi läbi lugeda. Autorist teadsin niipalju, et ta Süüriast pärit ning mu lemmikkirjaniku Liz Gilberti elukaaslane on. Raamatu lõpetasin 04.01.2018, sest kuigi mitu peatükki oli veel lugeda, tahtsin kangesti ikkagi esimese avalöögi väljakutsele anda. Järgmisel hommikul avastasin sotsiaalmeediast, et Rayya suri samal päeval, kui ma raamatu loetud sain…

13. Raamat autorilt, kelle perekonnanimi on tähendusega nimisõna (N: Brown, King, Karu, Raud.)
14. Praegu väga populaarse kirjaniku debüütromaan
15. Raamat mõne valitseja (kuninga, kuninganna, presidendi, tsaari, keisri, füüreri jne.) kohta. siia “Look who´s back”
16. Raamat kirjastuse Eesti Raamatu sarjast „Mirabilia“
17. Raamat, mille autor suri eelmisel (2017) aastal
18. Raamat, mille kaanel on kass
19. Raamat, mille pealkirjas on sõna „tuli“ või midagi tulega seotud (leek, säde, tuhk, lõke jne) olemas, Kes kardab välgutüdrukut
20. Raamat, mille sa tood 2017. aastast kaasa, st alustad detsembris ja lõpetad jaanuaris.
Gary L.Ford “Coaching extraordinary Performance from Everyone. Life is Management” (261 lk).

Loen tööl pdf failis raamatuid (töötan kõnekeskuses, seega kõnede vahel) ja kuna “personal performance coachingu” õpingud on peaaegu lõpukorral, siis on kogu aeg vähemalt üks coachinguga seotud raamat pooleli. Ja alati on tunne, et kas kõik need vinged managerid kasvõi ÜHTE juhtimisalast raamatut lugenud on? Sest nii palju jama saaks ära hoida, kui väikeseid asju teha ja teada. Aga minu töökohas (ja ega eelmiste kohta ka suurt kiita ole) on ikka “keelan-käsen-poon-lasen” suhtumine. Raamat ise oli hea ja ladus lugemine, ühtteist oli tuttavat, ühtteist pani mõtlema:

*näiteks tehti eksperiment, kus suvaline inimene palus võõral maast prügi üles korjata, loomulikult enamik ei reageerinud. Kui seda tegi aga suvaline inimene suvalises vormirõivas, siis enamik inimesi tegi, nagu kästud.

*kui oled rannas ja palud kellelgi oma asju valvata, siis tõenäosus on suur, et nad võimalikule vargale tuupi teevad. Kui aga lihtsalt minema kõnnid, ei tee keegi sinu asjade päästmiseks midagi.

*inimesed vahetavad töökohti mitte kehva töökoha, vaid kehva manageri pärast

*keskendu asjadele, milles oled hea, mitte neile, milles kehva oled. Tööl tahetakse kogu aeg, et tegeleksid oma nõrkade külgedega, selle asemel, et rohkem oma parimaid külgi boostida. Me saame õppida palju oskuseid, aga me ei saa kõike õppida. Oluline on leida oma tugevused, saada aru, kuidas need on sinu tugevused ja siis kasuta neid kogu aeg, et edasi arendada. Ehk siis kui oled hea organiseerimises ja kehva raamatupidamises, siis ei tasu aega kulutada raamatupidamise õppimiseks, vaid kasutada oma organiseerimisoskuseid… ja leida keegi, kes teeks raamatupidamise ära kiiremini ja lihtsamalt.

*Inimestele meeldivad need, kellele nemad meeldivad 🙂 Esimest muljet on raske parandada, seega tasub alati viisakas ja kena olla.

*Managerid on inimesed, kes teevad asju õigesti ja juhid/liidrid on need, kes teevad õigeid asjus are

*Töö peaks olema lahe/fun ning edu tähistamine innustab töötajaid samamoodi tegutsema, et olla effektiivne ja taas tunnustust saada. Tähista ning autasusta tegevust, mille kordumist/jätkumist sa soovid.

*Koosolekud on ajaraiskajad, parem teha iga hommik kiire 10 minutiline kogunemine, et anda päeva ülesanded ja eesmärgid teada. Veel parem korralda püstjalu koosolek, küll siis näed, et see saab ruttu läbi

*Nipp: anna tippi restos enne sööma hakkamist ja näed, kuidas teeninduse tase koheselt paraneb!

*Kui ülemus kiidab, et “hästi tehtud”, ei motiveeri see eriti. Peab olema täpne, mis sai hästi tehtud. Nt “mulle avaldas muljet, kuidas sa seda ja seda tegid jne”

*Asjaolu, et sa oma töötajatele palka maksad, ei tähenda alati, et nad teevad, mis sa soovid. Kui see oleks nii lihtne, poleks managere vajagi!

*Parimad kingitused on isiklikud ja üllatavad, veendu, et kingitus läheks asja ette!

*Restoranid olid hädas laua broneeringutega, inimesed lihtsalt ei ilmunud kohale. Kui lauda broneeriti, nad lisasid “will you” tavapärasele “please call if you have to cancel the reservation”. Ja see andis isiklikuma tooni ning inimesed ei tühistanudki enam nii kergekäeliselt. Ma ei teagi, kuidas see eesti keeles kõlaks, et erinevus oleks tunda.

*Manager peaks võtma aega, et oma meeskonda tundma õppida, eriti ühiseid jooni. Manager on ka inimene ja näita oma inimlikku poolt. Kutsu alluvad lõunale ja siis nad räägivad hea meelega oma isiklikust elust ja huvialadest. Nii on kergem paremini läbi saada ja vajadusel ka olukordi mõista. Näited:

*üks naine sai pakkumise paremale töökohale, ometi ei võtnud ta seda vastu. Põhjus: oleks pidanud  30 minutit veel kaugemale sõitma, mis teeb päeva peale 1 h ajast, mida ta ei saa perele pühenduda. Ülemus ei hoolinud sellest, ei saanud aru ja mühatas, et ega rohkem sellist võimalust tule.

*näide 2: ühel töötajal suri kass, ja ülemus pomises telefoni, et see ju kõigest kass, see pole põhjus mitte tööle tulemiseks. Tegelikult oli see kass olnud 15 aastat pereliige ja kui oleks kasvõi natukenegi juttu ajanud, oleks sellest varem teadnud ning paremini reageerinud.

*Kuna meil on limiteeritud võimalused , tuleb valida, kuhu oma energiat suunata ja kus kasutada

*Tahad silma paista ja meelde jääda? Kirjuta käsitsi tänukirju ja kaarte!

*Tim Horton oli esimene, kes leidis, et kui klienditeenindajad esmalt oma nime ütlevad, teeb see kliente rõõmsamaks. Selline personaalne lähenemine. Ja happy clients tähendab rohkem kohvimüüki. No nende kohv on hea ilma selle tutvustusetagi, samas võeti see kiirelt üle ja mis ma siis nüüd siin E-R teen? “Mondelez International, tere hommikust, minu nimi on Meelike, kuidas saan teid aidata?” Mõni isegi kuuleb mu nime, enamik ütleb selle peale “Tere Mary” ja mõned mühatavad kohe “möhh, mis riigist sina oled?”…

*Kui uude kohta tööle lähed ja eelmise töötajaga veel rääkida saad, siis tasub alati küsida, kas seal kiusajaid töötajaid ka on. See hoiab aega ja närve kokku. Sest tihti lahkutakse töölt, kuna ülemus või kolleegid on türannid. Parem kohe teada saada. Iseasi, kas seda muidugi uuele töötajale tunnistatakse. Aga mõtlemiskoht kindlasti.

*Viisakus ei maksa midagi, aga annab palju: olenemata ametist ja positsioonist ütle alati tere ja aitähh kõigile. Minu uus mänekas, kes 2 kuud tagasi tuli, ei tutvustanud end ise ja edaspidi ei öelnud tere ka hommikul oma tiimile (hakkas ütlema siis, kui üks teine mänekas sellele tähelepanu juhtis, sest meie oma kurtis: mu tiim ei räägi minuga üldse! duh…). Arva nüüd, kas meile meeldib meie mänekas? Ei, ei ja veelkord ei. No tal on veel hunnik tüüpilisi ülbe mäneka külgi, aga esmamulje oli nii võimas ja mõni üksik püüe midagi positiivset teha ei avalda mõju kohe üldse. Peaks talle äkki seda raamatut soovitama? 🙂

21. Anna autorile teine võimalus (oled ühte tema raamatut lugenud ja see ei meeldinud Sulle. Loe samalt autorilt veel üks raamat)

E.L.James “Grey: Fifty Shades of Grey as Told by Christian” e-book 576 lk

Seda raamatut on paljud juba kommenteerinud, nõustun nendega, kelle jaoks oli see kui ühe armuvalus nolgi hädaldamine 🙂 Ja kuna mul neid kolme varasemat osa lugedes oli alati tunne, et kogu aeg üks ja sama, kordused ja kordused… Olen ise kirjanik ja alati on paanika, kui samu asju kirjutan, sünonüümisõnastik on kogu aeg lahti. Aga E.L.Jamesi see ilmselgelt ei häiri. Juba esimese, “Fifty Shades fi Grey” puhul avastasin, et üks huulte närimine käis :). Nii hakkasin kirja panema teatud asju, mis kogu aeg kordusid. E-raamatu puhul oli lihtne jälgida. Ja miks ma seda lugesin? Sest kuigi asjad ei pruugi olla head, on vajalik (jällegi kirjaniku kiiks) kursis olla, millest teised räägivad. Ja pealegi see e-raamat oli mul telefonis, seega kui vaba hetk oli, sai paar lehte kiirelt loetud. Järgmisena siis “Darker” ette, või misse järgmine osa ongi 🙂 Aga siin siis tulemused:

*rolled eyes 17 korda

*biting lip 22 korda

*always so eager 7 korda

*we aim to please 4 korda

*hearts & flowers 6 korda

ja lugematud korrad veel “smart mouth” ja “tuck hair behind her ear”

22. Raamat, mille pealkirjas on mainitud naisterahvast (N: õde, ema, tütar)

Catherine Alliott “Not that kind of girl” 499lk
Henrietta Tate has always taken her role as a full-time mother and home-maker very seriously. She’s never had time for anything else. But now she and her family have moved to an idyllic house in the countryside and her teenage children are away at boarding school most of the time, she finds herself less than fulfilled by life in the sticks. Perhaps a new job working for Laurence de Havilland, the famous military historian, could provide just the distraction she needs!

Paks naistekas ja mis naljakas, jube keeruline lugeda. Mul ikka selliste kergete naistekate lugemine inglise keeles läheb kergelt, aga selles oli selline hunnik sõnu, mida pole ilmaski näinud ega kuulnud. Natuke Londonist tuttavaid kohti, natuke Põhja-Iirimaa probleemseid aegu kajastatud, selline romantiline ja dramaatiline naistekas. Algul vaatasin küll, et seda ma lugema jäängi, aga nii teise-kolmanda peatükiga hakkas edenema.

23. Raamat, mis pisara silma tõi.
24. Tondijutt (vaimud, viirastused, muud tegelased teispoolsusest). Alberta Fireside Ghost Stories
25. Raamat, mis oli populaarne aastal, kui Sina sündisid. otsida: Sophie’s Choice is a 1979 novel by American author William Styron.
26. Venemaa kirjaniku raamat
27. 2 raamatut, mille pealkirjad osaliselt kattuvad. (N: Klaaslaps ja Klaasloss, Troonide mäng ja Klaaspärlimäng)
28. Raamat, mille pōhjal tehtud film linastub aastal 2018
29. Raamat, mille võtad raamatukogus äsja tagastatud raamatute hulgast.
30. Mingi eksootiline maa, (näiteks Mongoolia, Uus-Meremaa, Vietnam vms) kirjaniku teos
31. Raamat, mille pealkirjas on sõna “öö”
32. Raamat ühesõnalise pealkirjaga
33. Raamat, mille järgi tehtud filmi sa oled näinud enne raamatu lugemist. Jason Bourne
34. Raamat, mille pealkirjas on sõnad „elu“ või „surm“ “The tibetan book of living and dying” ebook olemas
35. Ajalooline romaan
36. Raamat, mis on Sinu lugemisnimekirjas kõige kauem lugemist oodanud
37. Raamat, mille pakub sulle välja raamatukogutöötaja esimesena, kui oled küsinud tema lugemissoovitust.
38. Raamat, mille on kirjutanud mõne Eesti naaberriigi autor
39. Raamat, mis jutustab Eesti Wabariigi aegadest
40. Raamat, mida lugedes muutud rõõmsamaks
41. Raamat, mille peategelane on koer (2018 on koera-aasta!) Where the red fern grows
42. Kõige paksem lugemata ilukirjanduslik raamat sinu isiklikust riiulist
43. Eesti ulmekirjaniku teos.
44. Raamat autorilt, kelle kodumaad oled külastanud

 

45. Sellise inimese elulugu, kellest sa lugu pead. olemas
46. Raamat, mille pealkiri algab tähega, mida sinu nimes (eesnimi+perekonnanimi) ei ole
47. Kui sa mainid sõbrale selle raamatu pealkirja küsib ta su käest: sa loed SEDA raamatut?!? Päriselt ka või?
48. Raamat, mille kaanel on pilt kohast, kus sooviksid hetkel olla.

Ewan McGregor ja Charley Boorman “Long Way Down”, 342 lk

After their fantastic trip round the world in 2004, fellow actors and bike fanatics Ewan McGregor and Charley Boorman couldn’t shake the travel bug. And after an inspirational UNICEF visit to Africa, they knew they had to go back and experience this extraordinary continent in more depth.
And so they set off on their 15,000-mile journey with two new BMWs loaded up for the trip. Joining up with producer/directors Russ Malkin and David Alexanian and the Long Way Round team, their route took them from John O’Groats at the northernmost tip of Scotland to Cape Agulhas on the southernmost tip of South Africa.
Riding through spectacular scenery, often in extreme temperatures, Ewan and Charley faced their hardest challenges yet. With their trademark humour and honesty they tell their story – the drama, the dangers and the sheer exhilaration of riding together again, through a continent filled with magic and wonder.

Raamat ostetud sekkarist, sest noh, PIDI ju midagi ostma. Ja ise olen parandamatu reisisell, seega jäi kaanepilt silma ja 1,50£ eest ostukorvi. Algus oli pisut igav lugeda, millegipärast algul segas, et jutt oli vaheldumisi ühe ja teise kokkuvõte päevast või mingist sündmusest. Oleks oodanud sellist tüüpilise raamatu ülesehitust. Aga siis harjusin ära. Natuke igavad hetki oli ka, kui mingi mootorratta jubin katki läks ja nad siis kirjeldasid, mis juhtus ja kuidas seda parandasid. Seda ei viitsiks eesti keeles ka lugeda 🙂
Aga Aafrika… Mul on mingi eriline tõmme Aafrika vastu, kuigi käinud olen seal vaid kahel korral: Egiptuses ja Keenias. Egiptuses nautisin päikest ja kohalike tähelepanu, punased juuksed, Araabia eesnimi ja tattood olid palju huvitavamad, kui mu blondiinist sõbranna. Ja Keenias kogesin hirmu, mida pole ühelgi reisil varem tundnud: üks purjus mustanahaline tüüp lubas mind turvatud hotelli basseinialas maha lasta, sest ma ei lasknud tal oma paljaid jalgu katsuda ja lähimasse poodi minnes kõndis üks pika mantliga tüüp mulle nii lähedale, et arvasin nuga saavat. Ometigi on Aafrika kuidagi eriliselt… müstiline. Nii lugesin, ise kadedusest roheline, kuidas 2 meest Shotimaa tipust Cape Towni mootorratastega sõitsid. Raamatus saab teada, kas siis püramiidid on tulnukate ehitatud või mitte. Ja kas vaaraode muumiate tegemisel tõesti sisikond läbi nina välja tiriti, nagu ajaloos õppisime. Ja kas teadsite, et Ruanda oli kunagi Belgia koloonia, seega räägitakse seal endiselt prantsuse keelt? Ühtteist on reisi jooksul ka UNISEF ja nende tööle pühendatud, et tõsta teadlikkust. Maamiinide ohvrid Etioopias, Uganda lapssõdurid. HIV kõikjal. Omamoodi irooniline oli lugeda, kuidas näitleja Ewan McGregor (mäletate teda ju küll, Mouline Rougis katustel laulmas koos Nicole Kidmaniga) oma naist ja lapsi taga igatses, raamat on avaldatud 2007. Ta naine Eve sõitis isegi väikese osa tripist kaasa, Malawis. Ja siis eile oli uudistes, et Ewan andis lahutuse sisse… peale 22 aastat abielu. Olen ise ka teist korda abielus, seega ma ei vanguta üldse pead. Elu on elu. Lihtsalt kummaline kokkusattumine jälle, et ma just lõpetasin raamatu lugemist ja tema elus toimus midagi olulist.
49. Raamat, mille tegevuspaigaks on Eesti küla
50. Raamat sellise maa kirjanikult, mille nimi algab sama tähega kui sinu eesnimi.
51. Raamat, mille pealkirjas esineb midagi, mis sulle väga meeldib /mida väga armastad.
52. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast “Nüüdisromaan”

Üllatusteema: Üks raamat selliselt eestlasest autorilt, kellest sa enne selle teema avalikustamist kuulnudki ei olnud!