Minu viimane töövestlus oli vist 2 aastat tagasi. Üksjagu rumalaid vastuseid ma seal ka ütlesin, sellest sain hiljem aru. Kui töökohaks hakkab olema Microsoft, siis ära ütle, et sa kasutad Gmaili ja Skype´i :), aga mina ei suutnud kuidagi Hotmaili ja Messengeri ka kiita… või veendu enne, mis asjad sul arvutis on, mina konkreetselt EI OSANUD öelda… aga ka selliste teadmistega võib IT alast tööd saada, kui neil kiiresti kedagi vaja on 🙂
*************************************
Karjääriekspert Heather R. Huhman kirjutab igihaljastest eksimustest, mida inimesed ikka ja jälle tööintervjuul teevad. Siin on kümme asja, mida tööintervjuul kindlasti öelda ei tasuks.
1.Mu eelmine ülemus on tõeliselt kohutav inimene. Eelmisest ülemusest halva rääkimine näitab professionaalsuse puudumist. Mitte kunagi ära võta tööintervjuul jutuks eelmises töökohas saadud halbu kogemusi.
2.Palju ma palka hakkan saama ja kui pikk on puhkus? Mitte kunagi ära tööintervjuul küsi esimesena palga kohta. Selle teemani peab laskma esimesena jõuda intervjueerijal. (aga millal siis küsida? Olen küll olnud töövestlustel, kus aeg venib ja palgateemat üldse ei mainita ja endal kogu aeg tunne, et “ei, VEEL ei ole ilus küsida”. Ma saan aru, et paljudele on töörõõm piisav, aga siiski, palgatööl käiakse ju PALGA pärast! Miks sellest siis nii eriline number teha? Meenutab kangesti seda kaubanduskeskuses nännide pähemäärimise protsessi, kus sulle tullakse nt küüsi poleerima ja kuigi esimese asjana ütled, et “mul pole raha, ma ei osta mitte midagi”, siis öeldakse kohe, et “kes siin ostmisest räägib?”…. ja siis poleeritakse su vasaku käe keskmise sõrme küüs, siis saad ise proovida ja alles SIIS hakatakse rääkima, palju see fantastiline komplekt maksab. Kas töövestlusel peab samamoodi käituma? Et kogu aeg tuleb teeselda, et palk mitte kedagi ei huvita, kuigi vestluse peateema on ikkagi saada töö, mis võrdub raha saamisega.)
3.Olin kooliajal kõva pikamaajooksja! On väga tore, kui sul on hobisid ka väljaspool tööd, kuid tööintervjuu pole kõige õigem koht nendest rääkimiseks. Sa võid olla kõva maratonijooksja, aga kui see pole kuidagi seotud positsiooniga, kuhu kandideerid, siis ei tasu seda ise jutuks võtta.
4.Oih, ma olen nii närvis! Eks intervjuu teab isegi, et kandidaadid on tööintervjuudel närvilised. Sa ei tohiks siiski oma pingesolekuga püüda end välja vabandada.
5.Mul on seda töökohta hädasti vaja, et oma võlad tagasi maksta. Sellest järeldab tööandja, et sind ei huvita mitte töö, vaid eelkõige raha. Tööandjal aga ei ole vaja täpselt teada, milleks sul tööd on vaja või millises finantsolukorras sa parasjagu oled.
6.Mul on seda töökohta vaja, sest siis on minu unistus täidetud. Tööandjat tegelikult väga ei huvita, millised on sinu unistused. Teda huvitab rohkem, kuidas sa saaksid aidata tema ettevõtete ja temale võimalikult kasulik olla.
7.Mul on vaja paindlikku töögraafikut, et saaksid tegeleda ka oma koduse ettevõttega. Väga paljud tööandjad ei vaata sellisele asjale hea pilguga ja eeldavad siiski, et nende poolt palgatav töötaja on pühendunud ainult neile.
8.Millega teie ettevõte tegeleb? Alati tee ettevõtte kohta taustauuringut. Uuri välja, millised on ettevõtte väärtused ja millega ta tegeleb. Kõige rumalam asi, mis võib tööintervjuul juhtuda on see, et sa jätad mulje puudulikust ettevalmistusest intervjuuks.
9.Vabandust, aga ma tõesti ei mäleta, mida ma praktika ajal tegin. Kui sa tööle kandideerid, pead olema valmis rääkima oma eelmistest töökohtadest.
10.Mis positsioon see nüüd oligi kuhu ma kandideerin? Enne kui vastad töökuulutusele, ole kindel, et pakutav töö on ikka see, mida otsid. Intervjuul on hilja seda hakata välja selgitama, sest üldjoontes peab sul pilt enne intervjuud selge olema. Tõsi, mõned täpsustavad küsimused positsiooni kohta on igati asjakohased.
Allikas
Jaanuari #kogumispäeviku väljakutseFebruary 1, 2020
Kunstiteraapia Jaanikaga ehk väljakutse päev nr 1January 6, 2020
Lugemise väljakutse 2020January 2, 2020