Nonii, mul siis on uus, järjekorras nr 5, tattoo. Kes inglise keelt ei mõika, siis neile teadmiseks, et Wanderlust on meeletu vajadus reisida ja maailma avastada. Ja kes mind veidigi tunneb, siis loodetavasti leiab, et enam täpsemalt mind kirjeldada ei saa 🙂
Tattoo ja kandja tunnevad end hästi. Tegemisele tuli kaasa üks majakaaslane ka, kes polnud kunagi üheski tattoo salongis käinud. Noh, tuli siis kaasa, tegi pilte, ära ei minestanud ja leidis asja laheda olevat. Mina olin ära unustanud, et tattoo tegemine NII valus oli (eelmine sai tehtud 7 aastat tagasi Berliinis), aga õnneks oli asi 10 minutiga tehtud. Veel tuli pikk ankeet täita, et olen teadlik kõigist riskidest jne jne. Mäletan, et Berliinis tuli ka midagi täita, teised 3 on ammu-ammu Tartus tehtud ja ei mäleta küll, et siis kuhugi isegi allkirja oleks tulnud anda. Nüüd vist nõuded karmimad.
Õpetati siis ka, kuidas ikka peaks tattood pidevalt toidukilega kinni katma, et nii on hea jne jne. Mina seda ei usu, isegi kui teaduslikult tõestatud oleks: mu eelmised on ikka hoolega kreemi ja värsket õhku saanud ja kavatsen samamoodi ka jätkata. Veel väitis see, Helen, et alkoholi joomine peale tattood on jummala okei. Tõesti? Kas mu viimased 11 aastat on olnud üks vale? No ega erilist vajadust iga päev juua nagunii pole, seega saab hakkama. Eelmine nädalavahetus oli kenasti väljas käimiseks ja teisipäeval kui meil KUUMUS väljas oli, sai tudengimajas odavat siidrit joomas käidud ja ilusaid poisse vahitud, nii et kõik on hästi.
Nüüd on tükiks ajaks tattoo vaimustus üle, sest no see paranemine on jube tüütu 🙂
